Lühikirjeldus

Ajalugu

Eesti keemiolümpiaadide ajalugu sai oma alguse eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel; kõigepealt hakati korraldama võistlusi matemaatikas ja füüsikas, keemiaolümpiaadidega alustati veidi hiljem. Aastaks 2005 on Eestis läbi viidud üle 50 üleriigilise keemiaolümpiaadi.

Üldsätted

• Keemiaolümpiaadi korraldavad TÜ ja HTM vastavalt 20.09.2001. sõlmitud koostöölepingule. Keemiaolümpiaadi eesmärgid on:
• stimuleerida andekate noorte arengut, motiveerida õpilaste ja õpetajate keemiaalast enesetäiendamist;
• aktiviseerida õppetöö diferentseerimist;
• avastada keemiahuvilisi võimekaid õpilasi;
• anda õpilastele võimalus võrrelda oma oskusi ja teadmisi eakaaslastega;
• selgitada välja Eesti võistkond rahvusvahelisteks olümpiaadideks.

Olümpiaadi astmikpüramiid

Eesti keemiaolümpiaadi astmikpüramiidi madalaim, kuid ka olulisim aste on kooliolümpiaad, I voor. Sellest saavad osa võtta kõik soovijad, kes keemia vastu huvi tunnevad ja oma võimeid proovile panna tahavad.

Koolisisesele voorule järgneb piirkonnavoor, numbrilt teine. II vooru pääsemiseks tuleb saavutada koolis piisavalt märkimisväärne tulemus; piirkonnavoorus osalejate koguarv on loomulikult väiksem kui esimese vooru puhul – osalejate arvu vähenemise reegel kehtib ülespoole liikudes ka edaspidi.

III voor ehk lõppvoor ühendab tublimaid keemiahuvilisi kogu Eestimaalt. Üleriigilisele keemiaolümpiaadile pääsemiseks tuleb ületada teatud punktisumma barjäär piirkondlikus voorus võistlemisel; teine võimalus on näidata häid tulemusi õppeaasta alguses toimuval keemiaülesannete lahendamise lahtisel võistlusel.

III vooru tulemuste põhjal formeeritakse silmapaistvamaid tulemusi saavutanud õpilaste rühm (suuremas osas gümnaasiumi abiturientidest ja 11.klassi õpilastest, vähemal määral ka gümnaasiumi algklasside kasvandikest). RKO-ks (rahvusvaheliseks keemiaolümpiaadiks) ettevalmistusrühma sõelumisprotsessi järgmiseks etapiks on valikvõistlused, mille võitjad (esimesed 6, korraldajariigi puhul 8) võtavad osa Balti keemiaolümpiaadist (BChO).

BChO tulemuste põhjal ja järjekordsete kvalifikatsioonivõistluste alusel moodustatakse Eesti Vabariigi võistkond rahvusvahelisel keemiolümpiaadil (IChO, RKO). See on astmikpüramiidi tipp, kuhu jõuab vaid neli andekat noort inimest.

Erandkorras pääsevad järgmise aasta madalamasse vooru eelmise aasta kõrgema vooru osavõtjad (näiteks selle aasta riiklikku vooru eelmise aasta BChO-st osavõtjad). Abituuriumi jaoks on III voor suureks abiks ka ülikooli sisseastumisel.

Üleriigiline keemiaolümpiaad

1. Koolivoor

• Avatud kõigi soovijate jaoks.
• Osalevad 8-12 klass.
• Viiakse läbi haridusameti osakondade või koolide endi poolt.
• Koolivooru ülesanded koostab ja olümpiaadi viib läbi koolikomisjon.
• Koolivoor toimub vastavalt väljakujunenud tavadele novembris – detsembris.
• Koolivooru tulemuste põhjal saadab kool oma esindajad piirkonnavoorule.

2. Piirkonnavoor

• Osalevad 8-12 klass.
• Läbiviimist korraldab haridusministeeriumi osakond.
• Ülesanded Teaduskooli poolt.
• Abimaterjalidest võib kasutada metallide aktiivsuse rida, perioodilisus- ja lahustuvustabeleid.
• Piirkonnavooru töid hindavad piirkonnakomisjonid ning selgitavad välja iga klassi parimad lahendajad. Tulemused vormistatakse protokollidena.
• Piirkonnavooru 8.-12. klasside täielikud protokollid, A-taseme 10.-12. klasside tööd, mis said 40% punktide summast, ja 8.-9. klasside tööd, mis said 60% punktide summast (selliste tööde puudumisel maakonna/linna iga klassi parim töö), saadetakse üle 40% punktidest kogunud tööd Teaduskooli ja kontrollitakse üle.
• Osalejaid: üle 1000 inimese üle kogu vabariigi.

3. Lõppvoor

• Keemiaolümpiaadi lõppvoor 9.-12. klassi õpilastele toimub Tartus. Žüriil on õigus täiendavalt kutsuda lõppvooru lahtistel keemiaülesannete lahendamise võistlustel edukalt esinenuid ja 9. klassi piirkonnavooru võitjat. (9.klassi õpilased võistlevad koos 10. klassi õpilastega.)
• Korraldab Teaduskool, organisaatorid: TÜ üliõpilased ja õppejõud, Teaduskooli esindajad, komisjoni esimees – Uno Mäeorg.
• Lõppvoor koosneb teoreetilisest ja eksperimentaalsest osast. Esimesel päeval toimub 5 tundi kestev ülesannete lahendamine. Teisel päeval teevad 10 parimat igast klassist laboratoorse töö.
• Lõppvooru tulemuste põhjal arvatakse iga gümnaasiumiklassi arvestuses parimat Eesti võistkonna kandidaatideks. Täiendava valikvõistluse tulemuste põhjal valitakse nende seast 6 parimat Eesti esinduseks Balti keemiaolümpiaadil (keemiaolümpiaadi žürii kinnitab Balti olümpiaadi Eesti võistkonna liikmeteks ainult need õpilased, kes on kindlalt otsustanud osaleda selle õppeaasta kõikidel järgnevatel keemiatreeningüritustel ja -olümpiaadidel).
• Eesti võistkond koosneb 4 võistlejast. Võistkonna kandidaadid valitakse Balti keemiaolümpiaadil võistelnud 6 õpilase hulgast. Valikul on otsustavaks Balti olümpiaadi tulemused, kuid ligilähedaste tulemuste korral võetakse arvesse valikvõistluse tulemusi. Enne rahvusvahelist keemiaolümpiaadi tuleb võistkonna kandidaatidel täita kvalifikatsiooninorm.
• Osalejaid: ca. 100 inimese.

RKO

Eesmärgid:

• Luua rahvusvahelised keemia-alased kontaktid.
• Stimuleerida õpilaste loomingulise ja iseseisva mõtlemise arengut keemia-alaste probleemide lahendamise teel.

Eestimaa RKO-l

Võistkonna moodustamiseks viiakse läbi koos naaberriikide Läti ja Leeduga Balti keemiaolümpiaad.

Balti keemiaolümpiaadile pääsemiseks valitakse kuus parimat valikvõistluste tulemuste põhjal.

Nii Balti keemiaolümpiaadil kui rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil võivad riigi võistkonna koosseisus osaleda ainult vastava riigi kodanikud, kelle vanus on alla 20 aasta ning kes ei ole kõrgkoolide õpilased.

Vastavalt RKO reeglitele korraldatakse potentsiaalsete RKO võistkonna liikmete jaoks õppesessioonid, mille kogupikkus ei tohi ületada 14 päeva (talve-, kevad- ja suvesessioon).

Ettevalmistus toimub rahvusvahelise keemiaolümpiaadi seaduste kohaselt korraldajariigi poolt koostatud kogumiku Praparatory Problems põhjal.

Valikvõistlused

Ülesanded põhinevad rahvusvahelise olümpiaadi temaatika valitud osadel (teatud punktid Preparatory Problems kogumikust).

Koosnevad kahest osast: teooria ja eksperiment.

Võistlustele eelneb vahetult kevadine õppesessioon, kus selgitatakse vastavateemalisi ülesandeid.

Kvalifikatsioonivõistlused

On mõeldud potentsiaalsete RKO võistkonnaliikmete intellektuaalse taseme vormis hoidmiseks.

Ülesanded põhinevad rahvusvahelise olümpiaadi temaatikal (Preparatory Problems kogumikust; eriti need teemad, millele ei ole jõutud kevadsessioonil tähelepanu pöörata).

Koosnevad kahest osast: teooria ja eksperiment.

Võistlustele eelneb suvesessioon, kus selgitatakse vastavateemalisi ülesandeid; kvalifikatsioonivõistluste läbiviimise aeg sõltub RKO toimumisajast (tavaliselt umbes 3 päeva enne RKO-d) ja ei ole sessiooniga vahetult seotud.

RKO võistkonda pääsemiseks tuleb koguda minimaalselt 50% kvalifikatsioonivõistluste punktisummast.

Muud üritused

• Keemiaülesannete lahendamise lahtine võistlus
• Viie kooli kohtumised
• Tallinna kooliviktoriin
• Eesti kooliviktoriin

Olümpiaadi ülesannete tekstid antakse igale võistlejale vastavalt tema soovile kas eesti või vene keeles. Muu žürii poolt edastatav info (sh ülesannete lahendused) on eestikeelne. Olümpiaadi kokkuvõtted avalikustatakse olümpiaadide veebilehel: www.teaduskool.ut.ee ja www.olunet.org.Tulemuste väljapanemisest olümpiaadide veebilehele teavitatakse meiling-listi: olympiaadid@lists.ut.ee kaudu.

Sildid: ajalugu, EKO, icho, RKO