23. keemia lahtise võistluse tulemused

2016. aasta keemia lahtisest võistlusest võttis osa 159 õpilast – 109 nooremas ja 50 vanemas rühmas. Parima tulemuse saavutas vanemas rühmas Paul Kerner 48.5 punktiga (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, õp. Lidia Rõbnikova) ja nooremas rühmas Sullo Saan 54.5 punktiga (Hugo Treffneri Gümnaasium, õp. Eha Paabo).

Noorema rühma tulemused [pdf]

Vanema rühma tulemused [pdf]

Sildid: , ,

Ülesandeid ettevalmistumiseks piirkonnavooruks

Hea tulemuse saavutamine piirkonnavoorul algab põhjalikust ettevalmistusest.

Lisaks viidetele toetavad sel aastal ettevalmistumist valitud harjutusülesanded. Pakutud ülesannete läbi lahendamine on üks sammudest eduka esinemiseni olümpiaadil, sest eelmiste aastate ülesanded annavad hea aimduse piirkonnavooru ülesannete keerukusest, õpetavad lahendama tüüpülesandeid ja annavad mitmekülgse ettevalmistuse. Olümpiaadiülesanded ei sarnane kooli omadele, mistõttu on harjutusülesanded eriti sobilikud silmaringi laiendamiseks ja lahendamise kui oskuse treenimiseks (ning niisama nautimiseks).

Juhime tähelepanu, et harjutusülesanded on antud oma algsel kujul. Seetõttu ei ühti nad ideaalselt selle aasta temaatikaga ja katavad rohkemaid teemasid, kuid kui raske õppustel, siis kerge lahingus! Üksikud teemad vastavad veel vanale õppekavale ning soovitame need jätta tähelepanuta, näiteks 8. klassi ülesannetest küsimused lahustuvuse kohta. Rõhutame, et eesootaval olümpiaadil on õppekavaväliste mõistete arv minimaalne ning võõrad terminid on vajadusel lahti seletatud. Ülesannete koostamisel on žürii lähtunud kehtivast õppekavast ning pööranud tähelepanu ülesannete ja uuendatud Teaduskooli õppematerjalide vastavusele.

Ülesannetega saab tutvuda siin.

Mõnusat lahendamist!

Sildid: , ,

Keemiaolümpiaadi piirkonnavooru temaatika

N.B! [temaatika PDF-failina]

21. jaanuaril 2017. a toimub 8.–12. klassi õpilastele 64. keemiaolümpiaadi piirkonnavoor. Iga klassi ülesannete komplekti esimene ülesanne on testi vormis. Piirkonnavooru ülesannete temaatika on järgmine:

8. klass

  • 1.–3. perioodi elementide levimus ja lihtainete kasutusvaldkonnad1
  • aatomite ja ioonide elektronskeemid
  • elemendi määramine elementaarosakeste arvu järgi
  • laborinõud ja seadmed ainete lahutamiseks2A,3A
  • oksüdatsiooniastme määramine
  • ohutusmärgid ja kodukeemia

9. klass

  • happelised, aluselised ja amfoteersed oksiidid
  • lahustuvus; aine lahuse tiheduse, massi ja ruumala seos
  • metallide reageerimine soolhappega
  • pihussüsteemid4
  • tuntumate hapete ja aluste struktuurivalemid
  • ühikud ja nende teisendamine5A

10. klass

  • isotoobid ja keskmise aatommassi arvutamine5B
  • Le Chatelier’ printsiip
  • naatriumi ühendid2B,3B
  • s– ja p-elementide nimetused1
  • tiitrimise kasutamine sulamite analüüsis
  • vesinikperoksiid

11. ja 12. klass

  • halogeeniühendid ja atmosfääri osoonikihi keemia6
  • kontsentreeritud väävelhappe keemilised omadused7
  • orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad ja polaarsed sidemed2C
  • sooda tootmine8
  • ühikanalüüs5A

1 T. Gray, Keemilised elemendid. Ajakirjade kirjastus, Tallinn, 2014.

2 Teaduskooli õppematerjalid (http://www.teaduskool.ut.ee/et/oppetoo/keemia-oppematerjalid)
A A. Koorits, K. Kestav, Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks I: laboratooriumis kasutatavad vahendid

http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/oppetoo/laboratoorsed_vahendid_2016_2017.pdf

B V. Ivaništšev, H. Ers, Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks II: ülesanded valemite määramise kohta III

http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/oppetoo/ulesanded_valemite_maaramise_kohta_iii.pdf

C H. Timotheus, Täiendavaid teemasid koolikeemiale II: funktsionaalsed rühmad I

http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/oppetoo/keem_gymn_orgaaniliste_yhendite_­funktsionaalsed_ryhmad__iosa.pdf

3 100+ Experiments in Chemistry II (http://www.m.chemicum.com/content)

A separation of mixtures

B s-metals

4 M. Saar, N. Katt, Keemia õpik 8. kl. Maurus, Tallinn, 2015. või T. Ivan, Keemia õpik 8. kl. Avita, Tallinn, 2015.

5 R. Pullerits, M. Mölder, Keemiaülesannete lahendamine. Avita, Tallinn, 2000.

A I. Üldküsimused (lk. 10–12, 19–28).

B I. Üldküsimused (lk. 31–35).

6 E. Aessaar, Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid (http://staff.ttu.ee/~eessaar/osoon/)

7 A. Talvari, Ohtlikud ained. Sisekaitseakadeemia, Tallinn, 2006, lk. 115–117 (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16027/9789985671436.pdf)

8 Wikipedia, Sodium carbonate (https://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_carbonate).

Sildid:

XXIII lahtine võistlus

Lahtise võistluse ülesanded ja lehendused:

pdf Ülesanded noorem rühm vanem rühm
pdf Задания младшая группа старшая группа
pdf Lahendused noorem rühm vanem rühm

Sildid:

Lahtise võistluse ülesanded ja lahendused.

Ülesanded ja lahendused laetakse siia laupäeval kell 15 ning ka teaduskooli leheküljele järgmise nädala jooksul.

Piirkonnavooru ettevalmistamiks soovitame tutvuda teaduskooli õppematerjalidega: eko.olunet.org/om/tkom

Ülesannete autoritele saate kirjutada midagi (head) meie facebook-l leheküljel: facebook.com/groups/keemiaolumpiaad

Lahtine võistlus keemiahuvilistele

TÜ Teaduskool korraldab 5. novembril 2016 lahtise keemiaülesannete lahendamise võistluse.

Võistlusel osalema on oodatud kõik keemiahuvilised koolinoored, osavõtjate arv ei ole
piiratud. Võistlusest on võimalik osa võtta:

  • Tartus (TÜ Chemicum, Ravila 14a, aud. 1020, algus kell 11),
  • Tallinnas (Tallinna Tehnikaülikooli korpus VI (Ehitajate tee 5), aud. U06A-201, kell 11),
  • Narvas (Narva Kesklinna Gümnaasium, Puškini 29, kell 10),
  • Kohtla-Järvel (Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool, Pärna 20, kell 10)
  • Kuressaares (Saaremaa Ühisgümnaasium, Hariduse 13, kell 10),
  • Pärnus (TÜ Pärnu Kolledž, Ringi 35, kell 10).

Võistlus toimub kahes vanuserühmas:

  • nooremas rühmas võistlevad 9. ja 10. klassi õpilased,
  • vanemas rühmas 11. ja 12. klassi õpilased.

Osalema on oodatud ka nooremad huvilised. Nelja tunni jooksul tuleb lahendada kuus ülesannet, mis oma raskusastmelt vastavad keemiaolümpiaadi piirkonna- ja lõppvooru ülesannetele. Lahtise võistluse tulemusi arvestatakse keemiaolümpiaadi lõppvooru ja talvisele õppesessioonile kutsumisel. Võistluseks palume elektroonselt registreeruda hiljemalt 1. novembriks: http://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/keemia-lahtine

Varasemate võistluste ülesannete ja lahendustega on võimalik tutvuda siin http://eko.olunet.org/eesti-olumpiaadid/lahtine-voistlus/ ja ka Teaduskooli
koduleheküljel http://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/keemia-lahtine

Sildid: , ,

Esimene Metropoliste olümpiaad

4.-9. september toimus Moskvas 1. Metropoliste olümpiaad. Tegu on uue algatusega Moskva linnavalitsuse ja Moskva ülikooli poolt, kus keskkooliõpilased neljalt alalt (keemia, füüsika, matemaatika ja informaatika) tulevad kokku ja lahendavad ülesandeid. Osalejad esindavad linnu, mitte riike, kust pärineb ka olümpiaadi nimi, kusjuures igast linnast oli igale alale kaks võistlejat, st kokku kaheksa igast linnast. Linnu oli võistlusel 18 eri riigist kokku 22, neist 3 Saksamaalt ja 2 Venemaalt ja 2 Kasahstanist, ülejäänud riikidest ainult üks linn.

Võistlusel oli lisaks tavalistele linnaekskursioonidele (millest tõsiselt ekskursiooni meenutas ainult kesklinnas tehtud orienteerumismäng, kus sai näha linna ajaloolisemat poolt) oli kavas ka väljaspool arvestust olev võistlus, mida nad nimetasid Blitz-tuuriks, kus kogu tiimiga lahendati valik võistlejate endi poolt enne võistlust koostatud ‘keskkooli lõpueksamite tasemel’, mille tegelik tase varieerus IMO longlisti ja kaheksanda klassi tunnikontrolli vahel. Kokku 80 ülesannet, teoreetiliselt 20 iga ala peale, kuid kuna informaatika on sisuliselt matemaatika, siis matemaatikud said neljakesi 40 ülesannet lahendada. Blitz-tuuri tulemuseks sai Eesti tiim nigela koha kuskil keskel, kuigi paari hooletusviga mitte tehes oleks vähese vaevaga võinud esikaheksasse tõusta.

Võistlus ise koosnes kahest osast kahele päevale jagatuna, keemikud ja füüsikud tegid esimesel päeval eksperimenti. Eksperimendi tase keemias oli rahvusvahelise võistluse kohta RKO-l osalenule mannetult madal, võib-olla lihtsamgi kui lõppvoor. Kuid samas ka mõistetav – võistlejaid oli kõikjalt Euraasiast, ning kuna tegu on esmakordse võistlusega ei olnud keegi, või kui siis venelased ise, treeninglaagreid ega midagi sarnast korraldanud, mistõttu puhtalt koolilaboris toimetamisega oleks keerulisemate ülesannete puhul lootusetult jänni jäädud.

Praktilises voorus tuli keemias teha kaht ülesannet, esimeses tiitrimise abil määrata sukroosi ja glükoosi protsentuaalne sisaldus etteantud proovis, ning teises sünteesida kaks hüdrasooni ja võimalikult suur saagis saada. Lisaks tuli teha mõni lühike arvutus ja vastata seotud küsimustele, nagu “miks on üks hüdrasoon tumedam punane kui teine”, mille vastus tuli leida hüdrasoonide struktuuri analüüsides.

Teisel päeval oli teoreetiline voor, kus anti lahendamiseks viis ülesannet. Tasemelt olid need tohutult erinevad eksperimentaalse vooru ülesannetest, enam-vähem samal tasemel rahvusvahelise olümpiaadiga. Ülesannetest olid esindatud ABC-tüüpi anorgaanika, biokeemia (suhkrute), orgaanilise keemia ja kineetika ülesanne, lisaks üks peamiselt arvutuste korrektsusel põhinev, kuid natuke termokeemiat sisaldav ülesanne.

Kuna rasked ülesanded on alati toredad, oli teoreetilist vooru vapustavalt tore lahendada, kuigi ideaalist oli tulemus mõlemal Tallinna keemikul kaugel.

Igal alal võistles 44 õpilast, kõige paremini läks Eestil füüsikas, kus Taavet Kalda Reaalkoolist teenis üldvõidu ja kuldmedali, Juri Geiman Mustamäe Reaalgümnaasiumist esines alles kümnendikuna samuti edukalt. Informaatikas teenisid Reaalkooli abituriendid Tähvend Uustalu ja Rao Zvorovski mõlemad pronksi olles vastavalt 16. ja 17. kohal. Matemaatikas saavutas Reaalkoolis õppiv Kaarel Hänni jagas 10.-14. kohta ja teenis sellega hõbemedali, Mustamäe Reaalgümnaasiumis õppiv üheksandik Pavel Grubeljas medalini ei jõudnud. Keemias sai Carel Kuusk Reaalkoolist 7. koha ja hõbemedali ning Artjom 27. koha ja pronksmedali.

Koreast pärit külalisorganiseerija Duckwan Lee pakkus avatseremoonial välja ka võimaluse, et tulevikus tuleb ühel õpilasel lahendada kõigi nelja ala ülesandeid, kuid mis juhtuma hakkab näeb alles järgmine aasta. Ettevõtmine on tänuväärne, kuna iga hariduslik sündmus viib maailma edasi, ja kuigi nt Tartu tublidel õpilastel jääb asjade praeguse seisuga sellisel võistlusel käimata, on juhitud tähelepanu riikidelt linnadele, kus toimub peamine teaduse edasiviimine.

Carel Kuusk

Sildid: ,